Psühhedeelikume on tarvitatud teadaolevalt vähemalt antiikajast ning need kutsuvad inimestel esile erinevaid reaktsioone, millest tuntuimad on visuaalsed hallutsinatsioonid. Alles 1960. aastatel algas aga esimene uuringulaine ainete võimalike meditsiiniliste kasude kohta.  Viimase kümne aasta jooksul on huvi nende vastu taas kasvanud.  

„Psühhedeelikumidega toetatud psühhoteraapia tähendab tavaliselt seda, et meditsiinitöötajad valmistavad patsiendid psühhedeelseks kogemuseks ette ning toetavad ja juhendavad neid enne kogemust, selle ajal ning ka pärast,” selgitas Nîmesi Ülikoolihaigla psühhiaater ja sõltuvuste spetsialist Amandine Luquiens. „Nii on patsient teadlik sellest, mis temaga toimuma hakkab, see vähendab kogemusega seotus ärevust ning samuti koostatakse koos täpne väljumisplaan.”  

Võimendusega psühhoteraapia aitab vältida tagasilangust

Konkreetsemalt kasutatakse Nîmes’i Ülikoolihaiglas toimuvas uuringus psilotsübiini ehk psühhedeelset ainet “maagilistest” seentest. Sellega võimendatakse tavapärast psühhoteraapiat, mida pakutakse alkoholismi ja depressioonisümptomitega patsientidele.  

Uuringus osalemiseks peavad patsiendid olema hiljuti alkoholist loobunud ja neil peavad esinema alkoholismiga seotud depressioonisümptomid. Eksperimendi eesmärk on vältida patsientide tagasilangust alkoholismi pärast psühhoteraapia lõppu.  

Depressiooniga patsiendid, kes saavad psühhoteraapiast tuge, langevad tagasi alkoholismi umbes pooltel juhtudest (kaks korda sagedamini kui need, kellel depressioonisümptomeid pole).  Arvatakse, et psilotsübiin tugevdab psühhoteraapia meetodeid ja vähendab tagasilangemise sagedust.  

Patsiendid võetakse ravile neljaks nädalaks ja need, kes otsustavad osaleda, saavad tavapärasele psühhoteraapiale lisaks psühhedeelset ravi.  Osalejad manustavad psilotsübiini kapsli kujul ja kaks korda – ravi alguses ja kolm nädalat hiljem. Patsientidele pannakse silmaklapid, et hoiduda välistest visuaalsetest hallutsinatsioonidest, mis kestavad umbes kuus tundi ja mille mõju on varieeruv olenevalt patsiendist.  

„Mõne patsiendi kogemused on väga intensiivsed, samas kui teised ei tunne peaaegu midagi,” ütles dr Luquiens.  „Mõned kirjeldavad tunnet, et ollakse ühenduses universumiga, samas mõne teise kogemus on ärevam ja ebameeldivam, mõnikord isegi unustatakse ära, kus ja kes ollakse. Just seetõttu on patsientide ettevalmistamine äärmiselt oluline. Mõnikord kohtuvad patsiendid mälestuste või kogemustega, millele nad pole pikka aega mõelnud.”  

Psilotsübiini olulised sekundaarsed mõjud

Patsiendid ütlevad tihti, et see oli nende elu kõige olulisem sündmus. Uuringu keskmes on aga just aine sekundaarsed mõjud, kui patsiendi veres enam psilotsübiini ei ole.  Üks neist on kasvufaktorite eritumine, mis võib soodustada neuronite kasvu ehk niinimetatud neuroplastilisust. See omakorda peaks aitama patsientidel muuta sissekulunud käitumismustreid, näiteks alkoholi tarvitamist negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.  

Praegu ei ole veel teada, kas sellele eelnev kuue tunni pikkune „tripp” on sekundaarsete mõjude tekkeks hädavajalik. Mõned laborid üritavad seda etappi kõrvaldada, et patsiendid saaksid kogeda ainult pikaajalisi terapeutilisi mõjusid. Dr Luquiens on märganud, et inimesed, kelle akuutne kogemus on olnud negatiivne, ei pruugi psilotsübiini pikaajalistest ravimõjudest kasu saada.  

Ta rõhutas ka, et alkoholism ja depressioonisümptomid on väga mitmekesised, neil on palju erinevaid põhjuseid ning sellise sümptomitega patsiendid kipuvad olema emotsionaalselt ebastabiilsed. Just seetõttu võeti uuringusse selline patsiendivalim. Veebruaris alanud uuringus osaleb 30 patsienti, uuring lõpeb jaanuaris 2025. Tulemused loodetakse avaldada 2025. aasta aprillis.