EE

/

EN

EE

/

EN

Halb trip

Halb trip

Katsumusrohked kogemused ehk “halvad tripid”

Katsumusrohked kogemused ehk “halvad tripid”

Psühhedeelikumide tarbimisel võib esineda n-ö halba trippi (ingl k bad trip). Tänapäevases teaduses kasutatakse selle kohta tavaliselt nimetust katsumusrohke kogemus¹ (ingl k challenging experience). Sellega võivad kaasneda äge paanika, ärevus, paranoia, intensiivsed emotsioonid ja tugev hirm enesekontrolli kaotamise või hulluks minemise ees. Kuigi psühhedeelikumid enamjaolt tõstavad meeleolu ja vähendavad psühholoogiliste häirete sümptomeid pärast aine akuutse toime möödumist², võivad katsumusrohked kogemused hoopis tõsta ärevuse- ja depressiooni sümptomeid ning tekitada meeleolulangust³.

Parim abivahend katsumusrohke kogemuse vältimiseks on põhjalik ettevalmistus psühhedeelseks kogemuseks. Ülemäära raskeid psühhedeelseid kogemusi võib õnnestuda vältida, kui kogemus möödub meeldivas ja turvalises keskkonnas, kus on kohal ka “kaine reisisaatja” (ingl k trip-sitter). Kui psühhedeelikume manustatakse vaimselt või füüsiliselt raskel eluperioodil, võib keerukaid kogemusi esineda sagedamini.  Sellisel puhul võib olla parem tarvitamist vältida. Kasuks tuleb ka eelnev tutvumine aine võimalike mõjudega. Praeguseks on mitmed uuringud leidnud, et katsumusrohke kogemuste tõenäosus tõuseb suuremate koguste puhul märkimisväärselt⁴⁻⁵.

Ebameeldivaid ja raskeid episoode tuleb psühhedeelikumide toime ajal ette sageli⁶. Johns Hopkinsi Ülikooli teadlaste poolt korraldatud uuringus⁷ küsiti inimestelt nende kõige raskema psühhedeelse kogemuse kohta. Paljude küsitlusele vastanute (62%) jaoks kuulus katsumusterohke kogemus elu kümne psühholoogiliselt raskeima kogemuse sekka. Sellegipoolest pidas enamus (84%) vastajatest kogemust siiski kasulikuks.

See illustreerib hästi tänapäeva peamist lähenemist psühhedeelses teraapias. Psühhedeelne kogemus võib luua soodsa pinnase vaimseks tööks, mille käigus ravimi mõju toetab sisemiste konfliktide esile toomist, teadvustamist ja lahendamist. Teadvustamine võib muuhulgas tähendada nende konfliktide läbielamist kehaliselt ja emotsionaalselt, mis võib olla väga raske ja kurnav, aga võib aidata lahendada erinevate psühholoogiliste häirete algpõhjuseid. Teisisõnu: psühhedeelse toega teraapia võib esile tuua sügavale endasse peidetud hirmureaktsioonid, mille lahendamisel võib olla oluline kaal vaimse tervise ja üldise elukvaliteedi parandamisel. 

Illustratiivne pilt loodud Midjourney abil

Võimalikud ohud

Mida teha katsumusrohke kogemuse korral?

  • Negatiivsetele tunnetele alistumine - tugevate ja raskete emotsioonide korral proovi “lahti lasta” ja mitte vastu võidelda. Kuigi see võib tunduda hirmutav, siis tavaliselt võimaldab lahti laskmine  keerulistel episoodidel edasi avaneda, mille käigus võivad ebameeldivad tundmused väheneda või kaduda.

  • Kõik on mööduv - isegi kui tunned, et seisund, kus sa oled kestab igavesti, siis tuleta meelde, et ka see möödub.

  • Rääkige saatjaga - võimalusel väljendage oma tundeid reisisaatjale. Üksi olles ära karda helistada lähedastele, kellega saad oma olukorrast rääkida.

  • Keskkonna muutmine - vahel võib aidata katsumusi leevendada ka lihtsalt asukoha vahetamine. Abiks võib olla ka rahustava ja meeldiva muusika kuulamine või selle vahetamine.

  • Hingamis- ja mediteerimisharjutused - rahulikud ja kontrollitud hingamisharjutused võivad leevendust pakkuda. Samamoodi võivad leevendust pakkuda mediteerimisharjutused.

  • Vajadusel kutsu abi - õnnetusjuhtumi või ägeda tervisemure korral helista kiirabisse. Kiirabi on selleks, et sind aidata, mitte karistada. Eestis saab vaimse tervise kriiside korral ka helistada abinumbritele allpool.

Eesti Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel)
igapäevaselt kl 19-07

Ohvriabi: 116 006
24h

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123
igapäevaselt kell 14-24

Kiirabi: 112
24h

Eesti Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel)
igapäevaselt kl 19-07

Ohvriabi: 116 006
24h

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123
igapäevaselt kell 14-24

Kiirabi: 112
24h

SA TAIP kodulehe „Psühhedeelikumid“ tekstid on valminud koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi nooremteaduri Karl Kristjan Kaupiga.

Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee

Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega

info@sataip.ee