USA teadlaste poolt sooritatud uuring otsib uusi suundi psühhedeelse toega teraapiale. Tegu on teadaolevalt esimese teadusliku uuringuga, mis pühendub psilotsübiini toetatud psühhoteraapia kasutamisele ravile allumatu II tüüpi bipolaarse häire depressiooni episoodide raviks.

 Bipolaarset häiret iseloomustavad vahelduvad maanilised ja depressiivsed hood. II tüüpi häire puhul on maanilised hood tavaliselt lühema kestusega ja kergema intensiivsusega (selliseid maanilisi hoogusid kutsutakse tihti hüpomaaniaks) kui I tüüpi bipolaarse häire puhul. Teadusajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuringu tulemused viitavad psilotsübiiniga toetatud psühhoteraapia ohutusele ja tõhususele II tüüpi bipolaarse häire depressiooniepisoodide ravis.

 Uuring, milles osales 15 inimest, toimus 12 nädala jooksul Baltimore'is Sheppard Pratti haiglas. Katses osalejad olid käesoleva depressiivse episoodi käes kannatanud kauem kui 3 kuud. Selle episoodi vältel olid nad eelnevalt saanud ravi kahe erineva ravimiga, mis ei olnud toonud märkimisväärset sümptomite langust. Uuringu käigus manustati psilotsübiini ühekordse 25 mg annusena, millele eelnes ja järgnes mitu psühhoteraapia sessiooni ohutuse tagamiseks ja ravitoime toetamiseks. 

 Kõigi osalejate sümptomid vähenesid kolme nädala jooksul märkimisväärselt. Keskmine muutus Montgomery-Åsbergi depressiooni hindamise skaalal (MADRS; skaala on 0-60) oli -24.00 (standardhälve = 9.23) punkti. Lisaks ei täheldatud uuringu jooksul olulisi kõrvaltoimeid ega suurenenud enesetapumõtteid või maniakaalseid sümptomeid, mis on oluline, arvestades bipolaarse häirega inimeste suurenenud enesetapu riski.

 Uuringu tulemused näitlikustavad psilotsübiini potentsiaali kiiretoimelise antidepressandina ja selle ohutust II tüüpi bipolaarse häire depressiivsete episoodide ravis. Uuringu teeb märgiliseks asjaolu, et varasemalt pole psühhedeelse teraapia katsetesse lubatud bipolaarse häirega patsiente. Seda põhjusel, et psühhedeelikumide mõjust on kardetud bipolaarse häire sümptomite võimendumist. Uus uuring annab lootust, et patsientide grupp, kellele psühhedeelsed ravimid on olnud vastunäidustaud, võiksid tulevikus psühhedeelsest teraapiast tuge saada. 

 Kuna tegemist on esialgse uuringuga, millel puudus kontrollgrupp, tuleb tulemustesse suhtuda ettevaatlikkusega. Siiski näitab uuring esmakordselt psühhedeelikumide potentsiaalset kasu II tüüpi bipolaarse häire ravis ning vajadust edasiste uuringute järele.

Loe uuringut täies mahus JAMA Networki kodulehelt.